MITTETULUNDUSÜHINGU
Ehitustudengite Selts
PÕHIKIRI
1. ÜLDSÄTTED
1.1 Seltsi nimeks on mittetulundusühing Ehitustudengite Selts (lühend ETS), edaspidi ETS.
1.2 ETSi asukohaks on Eesti Vabariik, Tartu.
1.3 ETS juhindub oma tegevuses EV seadusandlusest, Mittetulundusühingu seadusest ja käesolevast põhikirjast.
1.4 ETS on eraõiguslik juriidiline isik kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega, tal on oma nimeline pitsat ja sümboolika. ETSil on oma vara ja iseseisev bilanss. ETSi majandusaastaks on kalendriaasta.
1.5 ETSil on õigus oma nimel vallata, kasutada ja käsutada oma vara, sõlmida lepinguid, esineda hagejana ja kostjana kohtus.
1.6 ETSil on õigus omada pangakontosid nii Eesti Vabariigis kui ka väljaspool seda asuvates pankades, nii Eesti Vabariigis käibel olevas rahas kui ka välisvaluutas, vastavalt kehtivale seadusandlusele.
1.7 ETS vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. ETS ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust ETSi varaliste kohustuste eest.
1.8 ETS on asutatud määramata tähtajaks.
1.9 Käesoleva põhikirjaga sätestamata küsimused lahendatakse ETSi kodukorras.
2. ETSI EESMÄRGID
2.1 ETSi tegevuse eesmärgiks on:
2.1.1 Põhiliikmete vaimsete, majanduslike ja sotsiaalsete huvide ning õiguste eest seismine.
2.1.2 Ehitustudengite esindamine suhetes kõrgkoolidega ja ehitamisega seotud ettevõtetega ning väljaspool seda.
2.2 ETSi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on ETSil õigus:
2.2.1 kasutada oma vara ja tulu;
2.2.2 omandada enda nimel varalisi ja mittevaralisi õigusi;
2.2.3 ühineda teiste mittetulundusühingutega seadustes ettenähtud tingimustel ja korras;
2.2.4 kirjastada ja välja anda ETSi tegevuseks vajalikke ja tegevust propageerivaid trükiseid jms;
2.2.5 asutada ETSi siseseid sihtotstarbelisi fonde;
2.2.6 taotleda raha ja muid varalisi vahendeid Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt;
2.2.7 võtta laenu Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt.
2.3 Ühing kohustub:
2.3.1 suunama kogu tegevuse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, järgides seaduse sätteid ja põhikirja nõudeid;
2.3.2 siduma otseselt administratiivkulud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, arvestusega, et need kulud ei ületaks määra, mis on õigustatud tegevuse iseloomu ja põhikirjaliste eesmärkidega.
3. ETSI LIIKMED
3.1 ETSi liikmeteks võivad olla ülikoolides ehitusalast eriala omandavad tudengid, ehituseriala vilistlased, õppejõud ja ehitusalaga seotud füüsilised isikud.
3.1.1 ETSi liikmeks saab vähemalt kahe liikme soovitusel.
3.1.2 Liikmeks astumise soovi peab kinnitama allkirjaga.
3.1.3 ETSi liikmeks saamise otsustab ETSi juhatus 10 kalendripäeva jooksul alates avalduse juhatusele laekumise päevast.
3.1.4 Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastu võtmise otsustab üldkoosolek.
3.2 ETSi liikmel on õigus:
3.2.1 osaleda ETSi tegevuses, teha ettepanekuid ETSi tegevuse kohta ning võtta osa üldkoosolekust ja seal arutatavate küsimuste otsustamisest ning kõigist ETSi poolt korraldatavatest üritustest;
3.2.2 Valida ja olla valitud juhtimis ja kontrollorganitesse;
3.2.3 pöörduda ETSi organite poole abi saamiseks ja oma õiguste tagamiseks, saada teavet ETSi tegevuse kohta;
3.2.4 kasutada ETSi vara juhatuse poolt määratud korras;
3.2.5 Tutvuda juhtorganite dokumentidega.
3.2.6 astuda ETSist välja.
3.3 ETSi liige on kohustatud:
3.3.1 täitma ETSi põhikirja ja juhtorganite otsuseid;
3.3.2 tasuma ETSi üldkoosoleku poolt kehtestatud liikmemaksu;
3.3.3 täitma juhatuse otsuseid ning ettekirjutusi;
3.3.4 mitte kahjustama ETSi liikmete huve.
3.4 ETSi ja tema liikmete vahelised, ETSi liikmete omavahelised vaidlused, sh. varalised, lahendatakse ETSi juhatuses, kokkuleppe mittesaavutamisel kohtus.
3.5 ETSist väljaastumine ja väljaarvamine:
3.5.1 ETSi liikmed võivad ETSist välja astuda juhatusele esitatava kirjaliku avalduse alusel. Liikmelisus ETSis lõpeb juhatusele lahkumisavalduse esitamisele järgnevast päevast eeldusel, et kohustused ETSi suhtes on nõuete kohaselt täidetud ja juhatus otsustab rahuldada ETSist väljaastumise avalduse.
3.5.2 ETSi liige võidakse ETSist väljaarvata järgmistel juhtudel:
3.5.2.1 kui ETSi liige pole tasunud liikmemaksu;
3.5.2.2 kui ETSi liige ei täida ETSi juhtorganite kirjalikke korraldusi, rikub ETSi üritustel korda või ei täida põhikirjast tulenevaid muid kohustusi;
3.5.2.3 kui ETSi liige on süülise tegevusega ETSile tekitanud varalist või moraalset kahju.
3.5.3 ETSist väljaarvamisel või väljaastumisel liikmemaksu ei tagastata.
3.5.4 ETSist väljaarvatud liikmele tuleb tema väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada.
3.5.5 Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest.
4. ETSI JUHTIMINE
4.1 ÜLDKOOSOLEK
4.1.1 ETSi kõrgeimaks juhtorganiks on ETSi üldkoosolek.
4.1.2 Üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt kaks korda aastas (oktoobri 1.nädalalõpul ja aprilli 1.nädalalõpul).
4.1.3 Erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus
4.1.3.1 oma otsusel või
4.1.3.2 kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 10% üldkoosoleku liikmetest.
4.1.4 Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada vähemalt viisteist päeva enne koosoleku toimumist. Teates märgitakse koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord.
4.1.5 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole üldkoosoleku liikmetest. Üldkoosoleku otsuseid võetakse vastu lahtisel hääletamisel poolthäälte—enamusega. Otsused põhikirja muutmise, täiendamise ja uue põhikirja kinnitamise, ETSi ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamise kohta võetakse vastu kohalolijate vähemalt 2/3 poolthäälte enamusega. ETSi tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik 90% liikmete nõusolek.
4.1.6 Igal üldkooosoleku liikmel on hääletamisel üks hääl. Kui liige ei saa osaleda üldkoosolekul, siis tal puudub hääleõigus.
4.1.7 Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata kokkutulnud liikmete arvust.
4.1.8 Üldkoosoleku toimumise käik s.h. hääletamise tulemused ja vastuvõetud otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollide kättesaamine tagatakse kõigile liikmeile.
4.1.9 Üldkoosoleku otsused on täitmiseks kohustuslikud kõikidele ETSi liikmetele.
4.1.10 Üldkoosoleku pädevuses on:
4.1.10.1 põhikirja muutmine;
4.1.10.2 eesmärgi muutmine;
4.1.10.3 majandusaasta aruande kinnitamine;
4.1.10.4 juhatuse valimine ja tagasikutsumine;
4.1.10.5 revisjonitoimkonna valimine, vajadusel audiitorkontrolli määramine;
4.1.10.6 ETSi ühinemise, jagunemise ja/või tegevuse lõpetamise otsustamine;
4.1.10.7 muude tähtsamate ETSi tegevust puudutavate küsimuste lahendamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
4.2 JUHATUS
4.2.1 ETSil on 3-9liikmeline juhatus, millest vähemalt pooled on tudengid. Juhatus peab olema paaritu arvuline.
4.2.2 Juhatus juhib ja esindab ETSi ning viib ellu üldkoosoleku otsuseid põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks. Juhatuse volituste tähtaeg on üks aasta.
4.2.3 Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt 8 korda aastas. Juhatuse koosolek kutsutakse kokku juhatuse esimehe või kahe juhatuse liikme poolt. Juhatuse koosolek võidakse kokku kutsuda ka ¼ ETSi liikmete nõudmisel.
4.2.4 Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekust on juhatuse liikmetele ette teatatud mõistliku aja jooksul ja kui kohal on vähemalt pooled juhatuse liikmetest. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälte enamus. Juhatuse otsused vormistatakse kirjalikult. Juhatus võib koosolekut kokkukutsumata otsuse vastu võtta kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed. Juhatuse koosolek protokollitakse, protokolli vorm määratakse kindlaks juhatuse kodukorras.
4.2.5 Juhatus
4.2.5.1 valib juhatuse esimehe ja aseesimehe, viimane asendab juhatuse esimeest tema äraolekul;
4.2.5.2 koostab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande, arutab need läbi ja esitab need hiljemalt kolme kuu jooksul, arvestades majandusaasta lõppemisest, üldkoosolekule kinnitamiseks. Juhatuse liikmed kirjutavad alla majandus aasta aruandele;
4.2.5.3 sõlmib lepinguid ning teeb teisi ETSi eesmärgist tulenevaid tehinguid;
4.2.5.4 seab sisse ja korraldab ETSi raamatupidamise ja asjaajamise ning peab liikmete arvestust;
4.2.5.5 kinnitab palga maksmise põhitingimused, sõlmib töölepingu koosseisuliste töötajatega, määrates kindlaks nende tööülesanded;
4.2.5.6 võtab vastu otsuseid teistes ETSi tegevust puudutavates küsimustes, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse;
4.2.6 Juhatuse esimees esindab ETSi kõikides õigustoimingutes.
4.2.7 Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega ETSile süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse, samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju ETSi võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt. Juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.
5. KONTROLL JA REVIDEERIMINE
5.1 ETSi raamatupidamist korraldab juhatus raamatupidamisseadust järgides.
5.2 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras ja esitab selle üldkoosolekule kolme kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest.
5.3 Kontrolli ETSi tegevuse üle teostab üldkoosoleku poolt kinnitatud kolme–liikmeline kolmeks aastaks valitud revisjonikomisjon, üldkoosoleku otsusel audiitor.
5.4 Revisjonikomisjoni ei saa kuuluda juhatuse liikmed.
5.5 Revisjonikomisjon valib liikmete seast esimehe, kes koordineerib ja juhib revisjonikomisjoni tööd.
5.6 Revisjon viiaks läbi vähemalt kord aastas, vahetult pärast majandusaasta aruande koostamist. Aruanne esitatakse juhatusele, kes seejärel esitab selle üldkoosolekule.
5.7 Revisjonikomisjoni ülesandeks on kontrollida rahaliste vahendite otstarbekust ja kooskõla ETSi eelarvega.
6. VARA JA VAHENDID
6.1 ETSi vara tekib:
6.1.1 sisseastumis- ja liikmemaksudest ning muudest juhatuse poolt määratud maksetest;
6.1.2 varalistest annetustest, kinkidest, eraldistest jms;
6.1.3 tulust, mida võidakse saada ETSi väljaannete kirjastamisest ja levitamisest või kultuurhariduslikest või muudest põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks korraldatud tasulistest üritustest;
6.1.4 muust laekumisest, mis on vajalik ETSi põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks;
6.2 ETSi omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik ETSi põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks ja mis ei ole vastuolus seadusega.
6.3 ETSi liikmel ei ole õigust ETSi varale, ETSil ei ole õigust ETSi liikme varale.
6.4 Ühing ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust ETSi varaliste kohustuste eest.
6.5 Ühing vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.
7. ETSI ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, TEGEVUSE LÕPETAMINE
7.1 ETSi ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise otsustab üldkoosolek.
7.2 Ühinemisel läheb ühendatava mittetulundusühingu vara (õigused ja kohustused) üle ühendavale mittetulundusühingule.
7.3 Jaotumisel annab jagunev mittetulundusühing oma vara üle omandatavatele mittetulundusühingutele. Jaotumisel loetakse jagunev mittetulundusühing lõppenuks.
7.4 ETSi tegevus lõpetatakse:
7.4.1 üldkoosoleku otsusega. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest;
7.4.2 pankrotimenetluse alustamisel ETSi vastu;
7.4.3 liikmete arvu vähenemisel alla kolme;
7.4.4 kohtuotsusega;
7.4.5 üldkoosoleku võimetuse korral määrata põhikirjaga ettenähtud organite liikmeid.
7.5 ETSi tegevuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijaks on juhatuse liikmed. Kui see ei osutu võimalikuks valitakse üldkoosoleku poolt likvideerimiskomisjon, kellel on juhatuse õigused ja kohustused. Likvideerijad lõpetavad ETSi tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded. Isikul, kelle liikmelisus ETSis on lõppenud, ei ole õigusi ETSi varale. Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või järelejäänud vara jaotamiseks õigustatud isikute vahel ja kui üldkoosolek annab selleks nõusoleku. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud ETSi likvideerimiseks. Lõpetamisel allesjäänud vara antakse üle samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele või kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks avalikes huvides või jaotatakse vara võrdselt ETSi liikmete vahel.
8. RAKENDUSSÄTTED
8.1 Käesolev põhikiri jõustub pärast kinnitamist ETSi üldkoosolekul ja registreerimisel vastavas riiklikus institutsioonis.
8.2 Käesoleva põhikirja muutmise algatamise õigus on ETSi liikmeil.
Mittetulundusühingu Ehitustudengite Selts põhikiri on viidud kooskõlla Mittetulundusühingute seadusega ja kinnitatud liikmete üldkoosoleku otsusega.
“ “ 1999. a otsusega.